Hatorid
Autorist: Tom Kenyon on teadlane, muusik, laulja, tervendaja ja kirjanik. Ta on tänases maailmas vast üks kõige tuntum heliga tervendamise spetsialist. Tomil on psühholoogiamagistri kraad ning erapraksisega on ta selles vallas tegelenud üle 20 aasta. Psühhoteraapia seanssidel kasutab ta heli ning muusikat. Kui Tom Kenyon töötas USA Psühholoogilise Konsultatsiooni Meistrite Assotsiatsioonis psühhoterapeudina, kasutas ta juba siis oma ravipraktikas heli ning muusikat. 1983. aastal asutas ta teadusliku-uurimisettevõtte Aju Akustiline Uurimine (Acoustic Brain Research). Kompanii tegeles teatud tooniga heli mõju uurimisega meie peaajule ning teadvusele. Läbi selle uurimuse, huvitus Tom heli kasutamisest teadvuse muutunud seisundi saavutamisel ja aju/teadvuse kasutamisel, eriti loominguliste protsesside käivitamiseks.
Esialgu uuris Tom heli mõju inimese ajule kui psühhoterapeut, hiljem aga töötas välja oma, muutustele suunatud, “katalüütilise heli” süsteemi, kasutades oma häält, pea nelja oktavi ulatuses, et aidata teistel siseneda teadvuse sügavatesse alternatiivsetesse seisunditesse.
Tom Kenyon korraldab seminare kogu maailmas, sünteesides oma enda uurimistulemusi ja iidseid traditsioone: tiibeti budismi, egiptuse alkeemiat, hinduismi ning taoismi.Tema sulest on ilmunud uurimus “Aju seisundid”, müstiline romaan “Mõistuse vargad”, aga ta on edasi andnud ka Kõrgemate tsivilisatsioonide saadetiste kogu, “Hatoride materjalid”.
Tom Kenyon, www.tomkenyon.com Tekst pärineb tema seminarilt Hatoridega, mis toimus 2005. aastal.Tõlkinud Ivari Vee Kui Hatorid esmakordselt minu juurde tulid, hoidsin ma, ütleme nii, et kindlalt kinni oma mõistusest ja loogikast. Nad (Hatorid) ilmusid nägemuses minu ette ja ütlesid: “Me tulime sind õpetama. Me oleme Veenuselt”. “Psüühiliste haiguste diagnoosimise ning statistika käsiraamatu” kolmandas köites, alapealkirja all – “Psühhoos”, on selgelt öeldud: “Inimene näeb ja/või kuuleb seda, mida ei ole olemas”. Nii, et see oli äärmiselt ebameeldiv kogemus.Ma varjasin oma suhteid Hatoridega väga kaua, kuni märkasin, et kogu maal toimuvatel psühholoogia- ning psühhiaatriaalastel konverentsidel, leiab aset säärane varjatud tendents: kui psühholoogid ning psühhiaatrid kogunevad kokteilile, kostab, nende sosinates üksteisele, selliseid sõnu nagu – rekarnatsioon… vaimsed juhid… See oli vaimse tervise valdkonna tõeline “underground”. Psühhiaatrid, psühholoogid ja teised selle ala spetsialistid tegid fantastilisi avastusi – nad töötasid ju transspersonaalsuse valdkonnaga. Kuid igapäevases reaalsuses ei olnud sellele kohta. See toimus kõigi 80-ndate ning 90-ndate aastate vältel… Ma räägin seda seepärast, et tasapisi kaovad sisemaailmade ning välismaailmade vahelised piirid. Mõned nimetavad seda “eesriide hõrenemiseks”. Vahet ei ole, kuidas seda nimetada, asja põhjus on ikkagi selles, et aina rohkem inimesi elab läbi vaimse ärkamise. Meie maal on olemas isegi abisüsteem: “Vaimne kiirabi”. Te vajate abi, kui teie arusaam reaalsusest äkitselt kokku kukub ning te absoluutselt ei mõista, kuidas oma üleelamisi kirjeldada ja teisele inimesele jutustada. Seda juhtub aina rohkem ning seepärast jutustan ma oma kontaktikogemusest “müstilisega” ja sellest, kuidas ma sellega elan.Vast kaks nädalat enne seda, kui minu juurde tulid Hatorid, tekkis mul soov minna meie maja ees asuva veekogu juurde paadisillale ja joonistada imelikke geomeetrilisi kujundeid. Ma olen loogiline inimene, kas mäletate, kuid mul oli vastupandamatu soov seda teha. Nii-et ma läksin sinna öösel, kui keegi minu naabritest ei saanud mind näha ja minu perekond magas sügavat ja rahulikku und ning mitte keegi, peale tähtede, ei olnud minu tegude tunnistajaks. Ma seisin paadisillal ja joonistasin neid imelikke kontuure – sfääre ja ruume… Aga minu teadvus karjus samal ajal: “Ahaa! Sa oled hulluks läinud! Need ei ole sfäärid ega ruumid, sa oled vaimuhaige! Mine koju ja heida magama, võib-olla tunned sa ennast hommikul paremini!” Kui Hatorid hakkasid mind õpetama, sain ma teada, et ma joonistasin inimese närvisüsteemi ehituse geomeetriat. Seistes paadisillal joonistasin ma ülikeerulist geomeetriat, mis eksisteeris minu ajus. Kuid mul ei olnud sellest aimugi.Hatoridel on fantastiline huumorimeel. Neid loetakse heli Meistriteks ja te saate seda omal nahal tundma, kui nad meiega tööle hakkavad. Nad on ka armastuse Meistrid, sest nad töötavad läbi südame energiakeskuse. Nad räägivad, et nende jaoks on kõige madalam emotsionaalne seisund selline, mida meie nimetame ekstaasiks. Kõrgemate ekstaatiliste ja õndsuseseisundite kirjeldamiseks puuduvad meil lihtsalt vastavad sõnad. Ma arvan, et meie, kui tsivilisatsioon, hakkame neid emotsioone aina tihemini üle elama, sest meie tajud ju muutuvad, muutub meie reaalsus.Hatorid on oma energeetilises vormis meie sarnased. Neil on kerakujuline vorm, aga oleme ju meiegi teiega, natukene väljavenitatud kera kujulised, energeetilised olendid. Oma antropomorfses (inimesesarnases) vormis on nende pikkuseks 3,5 – 5 meetrit. Nii-et nad on väga suured. Meil on Judiga üks tuttav tervendaja, kelle juurde Hatorid kord tulid. Tal oli üks alaline klient, kes igal nädalal tema juures tervendusseansil käis. Kord tuli see naine meie seminarile Hatoritega, ilma, et oleks oma tervendajale sellest sõnagi rääkinud. Kui ta järgmisel korral tervendusseansile läks, nägi tervendaja tema südamekeskuses valget värvi pöörlevat kera. Too mõtles omaette: “Varem seda siin ei olnud” ja hakkas seda eemaldama. Siis ilmusid tema tuppa, energeetilisel tasandil, kolm Hatorit. Nad olid neljameetrised. Nad ütlesid: “Meie panime selle sinna. Me tegime seda tema palvel”. (Üleüldse ei tee Hatorid mitte midagi, kui neilt ei ole seda palutud.) Tervendaja ütles: “Hästi”. Siis nad laususid: “Me võtame selle ära, kui see on oma töö, vastavalt tolle naise soovile, teinud”. Seejärel küsisid nad tervendajalt: “Kas sind hirmutab meie kasv?” Tema vastas, et jah. Nad küsisid: “Kas sind aitab see, kui me diivanile istume?” Tema vastas jällegi jaatavalt. Nad istusid tema diivanile. (Nägi ta neid seepärast, et on selgeltnägija.) Kuna nad olid nii suurt kasvu, ulatusid nende põlved istudes lõua alla. Need kolm Hatorit istusid seal seni, kuni ta lõpetas selle energeetilise tervendamise seansi.Hatorid tulid siia juba hulk aega enne seda, kui mina nendega kontakti astusin, nad on siin juba väga kaua. Mul oli seminar Wyomingis ja üks naine muutus kahvatuks kui kriit, kui ma Hatoritest rääkisin. Ta jutustas: “Kas teate, mul oli kontakt Hatoritega 20 aastat tagasi. Ma just lahutasin ja sõitsin kõrbesse, et üksi olla. Nad ilmusid kell kolm öösel…” Ma ei tea miks on see nii, kuid paljud juhid armastavad ilmuda just kell kolm öösel. Kas teiega on nii juhtunud? Joogas nimetatakse seda “Brahma tund”. See on kõige vaiksem aeg, enne seda, kui esimesed päikesekiired näitavad ennast sellel poolkeral ning just sellel ajal tulevad tihti meie juhid ja äratavad meid. Niisiis, ta rääkis, et äkki oli neljameetrise kasvuga Hator tema karavanis, tolle pea autosse ei mahtunud ja oli läbi katuse väljas. (Ma kordan, kõik see toimub energeetilises plaanis, mitte füüsilises.) Hator ütles tollele naisele: “Ma tulin sind õpetama”. Naine aga vastas: “Ei mingil juhul! Kuule, praegu on kell kolm öösel, mina olen üksik lahutatud naine, sina aga neljameetrise kasvuga mees! Lase jalga!” Ja too lahkus. Möödus 20 aastat. See naine tuli seminarile ning pärast seda, kui ta töötas seminaril Hatoridega, kutsus ta teda ning Hator tuli tagasi. Too hakkas selle naisega tööle, justkui ei oleks midagi juhtunud.See tuletab mulle meelde minu esimese kohtumise inglitega, kui õppisin kolledžis. Mul olid olnud mõned seiklused ka lapsepõlves, kuid ma heitsin need kõrvale, kui muutusin ratsionalistiks. Ma läksin just psühholoogia tundi ja tunni teemaks oli psühhoos. Ma sisenesin klassi ning kahel pool minu kõrval materialiseerusid kaks inglit – just sellised, suurte inglitiibadega, inglit. Ma ehmatasin kohutavalt, sest keegi teine neid ei näinud, siis aga ehmatasin veel rohkem, kui mõtlesin, et keegi võib neid minuga koos näha. Ja ma ütlesin: “Te peate ära minema”. Ja nad läksid ning ma ei näinud neid rohkem kui kümme aastat, seni kuni ma ei olnud valmis inglite olemasolu tunnistama. Peab ütlema, et energeetilised olendid, kellega tasub suhelda, austavad teie piire ning teie tahet. Kes aga ei austa… noh, mina küll ei soovitaks nendega suhelda. Mina nimetan neid “astraalseteks huligaanideks”. Sest mitte kõik energeetilised olendid ei ole meelestatud heasoovlikult ning ei oma kõrgeltarenenud intellekti.Ma räägin teile veel ühe naljaka loo Hatoridest. Kord töötasin ma mongoolia traditsioonidega šamaaniga, kellega me hiljem sõbrunesime. Me tegime vastastikuseid seansse. Minu seansi ajal tulid Hatorid, kuid ma ei ütelnud seda talle. Üleüldse, heliga tervendamise ajal, ei tohi tervendaja oma kliendile öelda, mida ta tunneb – siin on tähtsad kliendi enda tunded. Tervendaja tajud võivad lõhkuda kliendi enese maailmavaate, seepärast on vahel vaja inimestele rääkida, mis toimub, vahel aga mitte. Ja sel korral ma ei rääkinud talle mitte midagi. See inimene läks koju ja kodus nägi ta elavat und (ta töötab unenägudes palju). Unes tulid tema juurde Hatorid ja esimene, mis nad talle ütlesid, oli: “Me oleme lehmad”. Asi on selles, et neid seostatakse egiptuse jumalanna Hatoriga, tolle sümbol on just lehm. Nemad on aga intergalaktiline tsivilisatsioon. Kui nad mulle seda esimest korda rääkisid, oli mul seda äärmiselt raske ära seedida, kuid praegu on see minu jaoks tavaline asi – ei midagi erilist. Nad räägivad, et meie universum on vaid üks paljudest olemasolevatest maailmadest. Ja need maailmad asetsevad enam-vähem samuti, kui munad restil. Muide, samale ideele tuli ka geniaalne insener Itshaka Bentov. Ma soovitan kõigil tervendajatel, kes töötavad heliga, lugeda läbi tema raamat “Metsiku pendli jälgedes”! (“Stalking the Wild Pendulum”). See on insener, kes suudab endale reaktiivlennuki mootori ette kujutada ja selles riket näha, ilma, et oleks mootori eelnevalt lahti võtnud. Ta suudab, arvutusi tegemata, lahendada ülikeerulisi matemaatilisi ülesandeid. Ja see imeline inimene kujutab Kõiksust samuti ette sedasi, et maailmad asetsevad kui munad restil. Ja Hatorid ütlesid mulle sedasama. Hatorid ütlesid, et väga ammu, umbes 4 miljonit aastat tagasi, palus keegi, Sanat Kumara nimeline, neil siia maailma tulla, et aidata selle polaarsust tasakaalustada, sest nad on väga hästi, oma energiates, tasakaalus. Hatorid ütlesid veel, et nende tsivilisatsioon on läbinud analoogilise protsessi, mis toimub praegu meiega. Planetaarse arengu protsessi. Nii, et nad on selle üle elanud. Sanat Kumara palus neil seda maailma aidata. Nad tulid siia läbi Siiriuse. Nad räägivad, et Siirius on portaal. Nad tulid läbi Siiriuse ning läksid Veenusele. Energeetiliselt asusid nad “elama” Veenusele. See on väga huvitav. Kui sattuda Veenusele kolmemõõtmelises maailmas, ei leia te sealt mitte midagi. See on eluks kõlbmatu planeet. Kuid teistes mõõtmetes elavad seal tsivilisatsioonid, nagu ka Maal. Maa, see ei ole inertne mass. Maal elab hulganisti erinevaid eluvorme, tsivilisatsioone ning teadvusega olendeid. Kui me olime Judiga Jaapanis, külastasime me Kumara mäge ja seal on altar, millest räägitakse, et 4 miljonit 600 tuhat aastat tagasi, läks Sanat Kumara, selle koha pealt taevasse. Nii räägivad jaapanlased. Seal on isegi tahvlike, millele see legend kirjutatud on. Neil on tema taevavankri pilt. Arvake ära, kuidas see välja näeb? See on lendava taldriku sarnane, nagu UFO. Seal on altar ja selle juures käivad palverändurid. Nende esoteeriline teadmine ütleb, et rohkem kui 4 miljonit aastat tagasi läks Sanat Kumara Jaapani territooriumilt taevasse.Hatorid räägivad, et nad töötasid Atlantise ja Lemuuriaga. Mitte niivõrd Atlantisega, kui just Lemuuria ning Vana-Egiptusega, kus nad töötasid läbi jumalanna Hatori kultuse. Egiptuses on pea igale jumalale pühendatud templis ka Hatorile pühendatud altar. Teda peeti loomisprotsessi jaoks hädavajalikuks. Teda ja tema kaaslast, meespoolt Amon-Ra´d. Hatorid räägivad, et nad töötasid läbi Hatori kultuse preestrinnade. Nii-et oli kaks tasandit – üks, mida näidati kõigile ja teine, mis oli mõeldud ainult Pühitsetutele. Pühitsetud teadsid nende ruumidevaheliste olendite olemasolust, kellega on võimalik kontakteeruda, kasutades rituaale – tantse ja helisid. Me teame, et Hatori templites kasutati trumme ja kõristeid, rituaalseid liikumisi ja laule. Neuroloogia seisukohalt võib öelda, et need rituaalid tugevdasid alfa- ja deetaaktiivsust, luues “akna”, mille kaudu said, rituaalis osalejad, reisida oma sisemaailmades ja ka kontakteeruda nende olenditega. Hatoridel on vapustav energia. Kõik mida nad teevad, teevad nad läbi südame. Armastuse ning tänulikkuse jälg on neile kõige iseloomulikum. Nad kordavad kogu aeg, et me võime kaasa aidata elu arengule ja elu säilitamisele siin planeedil, kui elame pidevalt kasvava rõõmu seisundis. Mis ka ei juhtuks, kui raske meil ka ei oleks, kui trööstitu ka ei paistaks meile meie maailm, peame me tegutsema läbi südame, läbi rõõmu, ja elama, tehes oma valikud läbi südame. See saab oleme meie hiiglaslik panus ja võimsaim “vaimne relv”. See oleks justkui tsiu-tsitsu – kui vaenlane tuleb teile peale, peate te tema energiast “välja voolama”, aga mitte talle toore jõuga vastu hakkama. See ei tähenda, et te alla annate. Te leiate selle energia jaoks koha ja muudate seda kuidagi. Just sellisest meisterlikkusest räägivad Hatoirid kogu aeg.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru